Ma sain aru, et mul on tohutult pikk tee selleni, et olla täiuslik ja küps hea ja korraliku mehe jaoks. Ja et mul pole vaja kaaslast. Mul on vaja aega ja pühendumist iseenda jaoks. Seda on mul lapse kõrvalt vähe ja seda ma ei saaks ühelegi mehele ilmselt pakkuda.
Ma jätsin suitsetamise maha, ma ei joo, ma ei tarvita muid aineid ka. Ma teen trenni.a toitun õigesti, minule koostatud kava järgi. Hoolitsen enda eest. Mul on ilusad pilad juuksed, ilus nägu, korralikud ja naiselikud riided, hoian küüsi korras. Reaalsuses ei ropenda ja käitun naiselikult.
AGA ma olen vaimselt täiesti katki. Ma olen kurb ja vihane. Nii meeleheitel. Ma ei tea täpselt miks, aga vanad asjad on pinnale kerkinud ja praegu on nii heartbroken tunne. Pean end vist iseseisvalt sirgeks triikima. Nii ikka ei saa.
Ma pole valmis suhteks.
Ma ikkagi sooviks lähedust. Kohe nii väga. Tahaks kaisutada ja selliseid nunnusid asju teha, mida paarid teevad. Tahaks hellitamist ja tunda end armastatuna.
Ei oska kuidagi olla. Kurb.
No comments:
Post a Comment