Ice ice baby

Kurat võtaks. Mu hommik on nii igav ja mõttetu, sest Anders pole siin. Muidu ma hoolitseks selle eest, et poisid (Anders ja Lucas) kõhud täis saaks. No Lucasele püree ja piim, aga Andersile ma meisterdaks midagi head. Aga nüüd Lucas on kõhu täis söönud ja ma ei viitsi enam kööki minna ja süüa teha, sest pole kellele seda jagada. Ja üksinda köögis passida on ka kuidagi õnnetu. Üksinda üles ärgata oma suuuures suures kahe teki ja kuue padjaga voodis on ka õnnetu. Mis teha.

Kuna praegu on top topic lumi, siis ma panen ka kirja, mis arvan.
 Kardinate vahelt piiluda oli natuke ebameeldiv, sest äsja avatud silmade jaoks oli vaatepilt liiga valge ja kirgas, aga muidu mõnus. Nii mõnus on isegi suitsul käia. Tõmban jope selga ja saapad jalga ja siis selle hõrkja, pehme ja paksu lume sisse hüppama.
Varem olen ma olnud päris pessimistlik lume suhtes, aga kuna praegu ma olen rõõmus ja ma sain esimese lumepallikogemuse koos Andersiga läbi teha, siis kohe selline hea tunne on.
Talv on ikka ilus aeg. Muidugi ootame me kõik jälle suve, aga siiski, mulle meeldib.
Ainuke nukker asi on see, et kahjuks jõudsin ma eile hommikul ennem Twitteris ja Facebookis ära käia, enne kui ise aknast välja vaatasin. See muidugi summutas mu avastamisrõõmu. Aga noh, wannabe ilmateatajatel, kes ilmselt eeldavad, et teistel aknaid pole kodus, peavad ka ju oma tööd tegema.



Uus tätoveering sai ka valmis.