Hakkasime ühe noormehega muusikast ja laulmisest rääkima. Ma laulsin ka kunagi. Nii kooris kui solistina. Nüüd pole mitu aastat juba esinenud ega häält treeninud, aga eks kodus omaette ikka laulan.
Mul on ammu olnud mõttes hakata covereid tegema. Ikka päris ammu. Aga mu tutvusringkond ja omad seltskonnad on nii palju muutunud, et polegi sellist, kes viitsiks kellegagi koos niisama covereid teha.
Aga siis see noormees oli ikkagi nõus. Ta tahtis kuulda mu laulmist ja küsis mingit lindistust. Polnud mul sellist asja. Vahel huvi pärast lindistan ja siis kustutan kohe. Ja ma vist pole ühelegi sõbrale kunagi oma laulmist lasknud. Tükk aega valisin laulu, mida laulda. Siis salvestasin. Siis saatsin temale ja veel paarile inimesele. Kõigi tagasiside oli väga positiivne. Eriti Tema ise arvas, et mul on täiuslik hääl ja hoopis omamoodi. Niisiis leppisimegi kokku, et hakkame koos covereid tegema. Esimesel võimalusel!
Ma loodan, et mul inspiratsiooni tuleb pidevalt juurde ja motivatsioon ei kao. Sest siis mõne aja pärast saan ilmselt juba varsti siin ka oma laulmist jagada.
Ma juba kujutan ette, et mõni tuleb ütleb, et ''ah nii mõttetu hääl, lõpeta see laulmine ära, sa ei jõua sellega kusagile...'' Ma isegi mõtlesin sellele, et mis mu eesmärk oleks? Teha mida armastan? Just, sest see teeb mu vist isegi õnnelikumaks. Mulle pole vaja kuulsust ja samuti ma ei oota, et sellega teeniksin mingit raha, vaid loodan nimelt seda, et inimesed saaksid mind kuulata ja mina saaksin areneda ja sellega terve tulevik tegeleda. Kõige muu kõrvalt, kasvõi natukene. See on väiksest peale mu kirg olnud.
