Puhas

Enam ma ei taha alkoholi juua. Eile käisin ka pidutsemas. See oli nüüd viimane pidu pikemaks ajaks. Ma olin üpriski kaine. Hommikul alles purjus. Sellegi poolest ma tunnen, et ei jaksa lihtsalt enam alkoholi tarvitada. Samuti ei ole enam jaksu ja viitsimist klubides-baarides käia.
Vist piisaks sellest, kui saaks ühe inimesega tantsida oma valitud muusika saatel.
Nüüd tahaks ainult suitsetada. Mitu sigaretti kohe.

Aga tõesti, neid sõnu minu suust kuulda on ime. Et ma ei huvitu enam alkoholist.

Genuine Quality

Nii douche tunne on kuidagi. Esiteks üks väga lähedane isik suutis hommikul mu nii turri ajada ja siis migni teine kallis inimene lihtsalt... FUCK noh.
Kurat ma mõtlesin Sinule esimeseks kui ärkasin ja siis sa teed nii.
Ja järsku... JÄRSKU olen mina see kes miskit ei mõista ja kes kõik valesti teeb.

Ma ei tea mida teha. Absoluutselt iga asja osas on mul mingi keeruline olukord. Vahet ei ole kas see puudutab tööd, kooli, sõpru, peret, kodu või ühte noormeest.
Hea on vaba olla küll, aga seda ühte inimest ma oma kõrvale tahaks küll.
Mis sest, et ma ei peakski hetkel keskenduma üldse mingitele suhetele. Ainult oma lapsele ja perele ja tööle või koolile.
Aga raske on üksi läbi selle sita roomata, mis minuga toimub.
Ma saan lapselt piisavalt lähedust, aga mul on vaja teistsugust lähedust... Intiimset, sensuaalsed ja et keegi mind hellitaks ja mina teda. Ja kellega saaks koos igasugu meeldivaid sündmusi ja tegemisi läbi viia. Mul on vaja inimest, kellega ma saaksin ükskõik mis kella ajal oma muredest ja kõigest muust rääkida. Mul on vaja inimest, kes on justkui seif, kuhu ma panen oma südame, et seda hästi hoitaks ja kõik mõtted ja jutud mida mujale ei saa panna, et keegi neid kuulaks ja mõistaks.

Mul on kadunud igasugune usk usaldusesse, armastusse, suhetesse, austusesse. Raske on järsku aktsepteeridaa neid kui olemas oleva faktina või käes oleva tõelisusena.
Ma olen liiga skeptiline ja ma kardan.

Mis teha. Mina olen ju selles süüdi. Mina olen ju see halb inimene, kes kõik eemale tõrjub. Mina jah.