Mul on nii vastik mõelda, et ma nii.... Äärmuslike tujumuutustega vahel olen. Et ma olen mõelnud enesetapule. Mis on loomulikult rumalus.
Kindlasti on nii mõnigi mõelnud enesetapule. Et elu on nii mõttetu. Et ise oled nii mõttetu. Pole enam põhjust elada.
Mis mõttes? Ma ei suuda isegi uskuda, et mina nii mõelnud olen.
Elus on nii palju avastamiseks. Maailmas on palju avastamiseks. Nii palju on kohti kuhu minna. Ilusaid kohti mida näha. Mida tunda. Igas võimalikus mõttes. Lõhnasid, misa tundnud ei ole. Värve, mida nii elavalt pole näinud. Loodust ja selle võrratuid imesid. Erinevat maapinda, millel sa pole kõndinud. Nii erilist, millel tahaks paljajalu käia. Erinevaid pindasid, mida pole katsunud. Ujuda vees, mis on teistest erinev. Näha loomasid ja lindusid, selliseid, mida loomaaedades pole. Näha ilusaid ja haruldasi taimi.
Nii palju on erinevaid kultuure. Erinevaid roogasid, mida nautida. Maitseelamusi, mida poleks kunagi lootnud saada. Erinevaid rahvaid ja nende kombeid. Erinevaid inimesi. Igal pool võid kohata inimest, kellest võib saada sinu hea ja lähedane sõber. Igal pool võid kohata inimesi, kes räägivad sulle uskumatuid ja ennekuulmatuid lugusid. Need kõik laiendaksid sinu mõistmist ja maailmavaadet. Igal pool võivad sulle vastu tulla suurepärased võimalused. Ükskõik millised.
Nii palju on muusikat avastamiseks. Isegi kui kuulad ainult mingit oma zanri muusikat, ühel hetkel võid avastada midagi täiesti teistsugust, aga peas käib see ''klick'' ja sa tead, et see meeldib sulle. Sa tead, et see tähendab sulle midagi.
Alati ei pea tegema nii nagu on ''ette nähtud''. Et lähed kooli, lõpetad ühe, jätkad järgmises, siis lähed tööle, siis hangid oma elamise, abiellud, saad lapsed.... Teine kord piisab sellest, et teed mida tahad. Teed, mis sulle meeldib. Mis on sinu kirg. Lähed sinna kuhu soovid. Õpid ennastki tundma. Siis oled õnnelik selle üle, mis sul on.
Üldiselt ju öeldakse, et ole õnnelik selle üle, mis sul on, mitte ära nukrutse selle üle, mida sul ei ole.
Tihti me mõtlemegi, et peame õnnelikud olema, sest meil on kodu ja töökoht, aga teisest küljest... Vajame ometi vabadust. Vajame silmarõõmu (ma ei mõtle inimes, kes meile meeldiks...), vajame ilusad kohta, kus olla ja elada. Vajame tugevat elujõudu. Elurõõmu. Me ei taha rutiini. See ei tee ju õnnelikuks. Me peaksime ka tegema kõike seda, mida me ihkame ja oskame. Seda mille järgi tunneme hingepõhjastki kiirgavat vajadust. Kes tahab teha muusikat, kes tahab reisida ja rännata, kes tahab tegeleda muusikaga, kes tahab kirjutada...
Võimalik, et see kõik kõlab nagu kaugelt aimatav hippie-bullshit ja liiga naiivne, aga hetkel ma tunnen, et noh.. I should just get out there and live my life.
Pilte kohtadest
Ilus laul ''Take me somwhere nice''
