Küsimused ja vastused

 3 asja mida sa tahaksid kindlasti elus järgi proovida?
Langevarjuhüpe, elu kusagil maakera lõunapool, sukeldumine vrakkides.

Millisena sa näed oma last ette umbes 16aasta pärast (millega ta tegeleb jne)?
Tubli koolipoisina, kellel on head hinded, aga veedab aega ka lolluste keskel koos oma sõpradega, aga tegeleb ka mingi spordiga ja lodoetavasti mingi muu toreda hobiga.

Mis asi takistab praegu sinu suurima soovi täitumises?
 Materiaalne seis.

 Kuidas su sõbrad/sõbrannad Sind tavaliselt kutsuvad? 
Mõni isegi viitsib öelda ''Gabriela'', aga muidu hüütakse Gäbiks/Gabyks jms. Mõni ütles kunagi Bella. Mulle see ei meeldinud.


Mida sa kahetsed?
Ma väga ei  kahetse midagi. Ma usun, et tuleb olla õnnelik kõige üle, mis on kunagi õnnelikuks teinud. Isegi kui tagajäred on halvad olnud. Vähemalt korraks pani see naeratuse suule.
Aga kahetsen selliste asjade pärast, nagu kui ma olen kellelegi haiget teinud, kedagi valesti kohelnud või kedagi minus pettuma pannud. Kellelegi pettumuse valmistamine on kohutavalt vastik.

Oleksid nõus praegu veel lapsi saama? Kui ei, siis miks?
Ei. Ma ei saaks kahe lapsega küll hakkama. Võinoh, kindlasti saaks, aga emotsionaalselt oleks see üli raske. Ja ma olen nii noor, et ühest piisab esialgu.

Mis oli selle üheksa kuu jooksul, kui sa Lucast kandsid kõige hullem või raskem?
Mina kandsin teda 8 kuud, ta on enneaegne. Aga kõige raskem oli olla psühholoogiliselt stabiilne. Mu tujud olid päris kohutavad. Ma olin õnnelik ja seda oli näha, aga vahepeal mul tulid päris kohutavad hood ja pidevalt tegin sääsest elevandi. Teiseks ka see, et mul oli vahepeal palju terviseprobleeme.

Milline oleks su elu praegu, kui sul ei oleks last?
Ma pidutseks väga palju ja ilmselt käiks koolis, aga kujutan ette, et mu hinded poleks kiita...

Mis arvad minust?
Anna-Liisa küsis, selle pean mainima. Ma sind isiklikult ei tea, aga olen su formspringi natuke piilunud, tundud kena ja tore tüdruk.

Miks on just vanaema sulle nii hea ja kallis kellele kõike rääkida?
Ma olen ullult vanaemasse geenide poolest jne. Meil on selline ''vibe'', et me lihtsalt mõistame teineteist. Ta alati tunneb ette äraa, kui mul juhtub midagi head või halba. Ta saab paljudset asjadest aru ilma, et pean talle ütlema neid...

Millal ja kuidas õppisid meikima?
11-aastaselt hakkasin vist vaikselt huuleläikeid jms kasutama ja siis juba aasta hiljem natukene silmasid värvima, aga kuna mu ema on kosmeetik ja jumestaja, siis käisin tihti vaatamas, kuidas ta näitlejaid ja modelle meikis ja eks ma ise ka siis õppisin. Ta on olnud ka meigikoolitaja ja siis tao n mind ka õpetanud.

Mida sa ootad?
Ootan, et saan load tehtud!

Oled kunagi rõõmust nutnud? 
Olen küll. Siis kui ma ultrahelisse läksin rasedusega esimest korda, kui ma nägin seda imepisikest kõhubeebit ja kuulsin ta südame tuksumist ja arst kinnitas, et ta on täiesti terve.... Samuti peale sünnitamist, kui ta mulle kätte anti ja nii ka, kui ma olin 4 päeva Amsterdamis, siis ma igatsesin oma last nii palju, et kui tagasi tulin, siis ma hakkasin nutma, kui ma teda nägin ja sülle sain võtta ja kallistada. Siis ma olin nii õnnelik.


Millal sa viimati nutsid? Miks?
Täna öösel. Mul ei tulnud und ja siis nutsin mitu tundi, sest nii vastik on mõelda, kuidas ma teen nii lolle otsuseid vahel... Ja siis selle pärast, et vanaema läheb homme ära ja ma üldse ei tahaks, sest tema mõistab mind hetkel kõige paremini.

Mis on sinu suurim hirm?
Et ma kaotan oma lapse ennem kui ise suren. Uhh, vastik on isegi mõelda nii.

Oled kellegi puhul lihtsalt alla andnud?
Sisimas mitte.

Mis pani sind viimati naerma?
Ma naeran koguaeg päris palju. Aga ma arvan, et keegi armas inimene, kellega just netis juttu rääkisin.

Mida või keda sa igatsed?
Lapsepõlve, vanat Eesti raha st. kroone, palju palju tuttavaid ja sõpru, kooli, tööd, suve...

Kas sulle meeldib tutvuda uute inimestega?
Alati! Aga uued inimesed kipuvad minu peale lootma ja mõtlevad, et kui ma paar päeva ei vasta  nende kirjale, siis järelikult ei olegi ma huvitatud.

Mis muusikat sa kuulad? 
Jazz, rock, indie rock, alternative rock, punk, metal, post-harcore, deathcore, rap, hiphop, r&b, reggae, grunge, dnb, dubstep, sub, dnb, tech house, minimal house, misc & spychadelic elektrooniline/house, electro.... Midagi sellist.

Kui saaksid valida ühe riigi, kuhu nüüd ja praegu kolida, rahas poleks probleem, siis kuhu koliksid ja milline näeks välja su korter/maja?
Austraalia! Elaksin ilmselt korteris, sest ma ei jõuaks nii palju koristada. See oleks mereäärne kaljul asuv kolmetoaline katusekorter.... Ja milline... Oh god, mu fantaasial pole piire ja ma jääkski kirjeldama.

Mis maitsega jäätis su lemmik on?
Banaanijäätis!

Kus saitidel veedad kõige rohkem aega kui internetis käid?
Tumblr, Formspring ja Youtube.


Miks sa oled nii tore ja nii ilus?
Tore olen, sest ma ei suudaks olla koguaeg õel ja ma tahan, et inimesed suhtlevad minuga nii, nagu mina nendega. Ilus? Hmm... Ma ei oska väga isegi nõustuda sellega, aga eks püüan end ilusana hoida ja geenid on põhilised.

Kust sa oma saapad tellisid?
La Fleur vms poest facebookis sain ühed ja teised tellis mu sõbranna Ebayst, mis mina temalt siis ostsin, kuna temale olid need suured.

Mida sa arvad jalgpallist ja korvpallist ?
Mulle meeldivad mõlemad nii väga, et ei oska kummagi vahel valida, kumb mulle rohkem meeldiks. Trennina ma vist mängiks pigem jalgpalli, kuna korvpallis võiks olla natuke pikem, kui mina. Aga mõlemad on lahedad ja meeldib ka mõlemat jälgida.

Milline tehnika sulle meeldib? Huvitud sellest?
Tehnika. See sõna on minu jaoks võimatult suure ja laia tähendusega ja tugev sõna, sest on palju asju, millest mina ei teagi, mis käivad tehnika alla. Väga ei huvitu, sest mulle istub vanakool rohkem. Muidu mulle meeldib helitenika.

Usud horoskoope? Usud neid ennustusi, mis tähtkujudele tehakse?


Kui horoskoobis just väga naiivset juttu pole, siis küll ja ennustusi samuti. Tihti läheb täide. Kui ma midagi ära sõnun, siis pärast ikka juhtub...

Mille poolest sina erined teistest? Mis teeb sinu eriliseks?
Võib-olla mu anne näha surmasid unes. Mis on minumeelest halb. Aga tõsi.
Samuti ma võin enamus inimesi läbi näha, mida nad tunnevad, mida nad mõtlevad.
Käest kinni hoides ma võin näha nii tulevikku kui minevikku. Paljud on katsetanud minu peal seda ja ainult paari inimese puhul on mu ''anne'' alt vedanud.

Kuidas sa üldse oma aastavahetusega rahule jäid arvestades oma halva enesetundega?
Vägagi rahul! Mul oli tegelikult super õhtu ja lähedaste inimestega ja see kõik tähendas nii palju. Kui me ilutulestikku vaatasime, ütlesin laurale: ''ridiculous...'' vms, aga tegelikult, see mõte, et olin seal koos Laura ja Kairi ja Kareliga, ühes käes šampus ja teises spliff ja silme ees vilkus see imeilus ilutulestikku, siis mul pidi pisar silma tulema. Mu igasugused meeled ja meeleolud olid laes ja ma muutusin sisimaski väga emotsionaalseks ja nii hea oli uus aasta vastu võtta heade inimestega.

Mis on sinu kõige meeldejäävam sündmus?
Pahadest asjadest ma rääkida ei taha, siis positiivsetest... Lapse saamine.

Kas seksimise juures on midagi halba? Kui jah, siis mis see oleks? 
Võib-olla see, et mõnejaoks on esmane prioriteet vms. Et kui ma lähen klubisse ja ma tutvun meeldiva noormehega, siis tema räägib minuga sel eesmärgil, et mind hiljem koju meelitada ja see ei pruugigi olla tõeline, kuidas ta mind kohtleb vms. Teine on see, et paljud inimesed on väga naiivsed ja mõtlevad, et ''ah ta aint mingi 5 inimesega elu jooksul seksinud, tal ei või olla suguhaigust'' kuigi suguhaigus võib levida isegi ühest inimesest, kes tundub ''puhas'' olevat ja paljud, kellel on isegi vereanalüüside ja teiste analüüside tulemused puhtad, aga nad on suguhaiguse kandjad. Ma tean seda kõike nii hästi, sest minu ümber on palju tuttavaid ja isegi sõpru, kellel on selline nukker lugu juhtunud, et saavad suguhaiguse omalt kaaslaselt, kes näib olema kõige korralikum inimene maa peal jne.

Millised on sinu meeldejäävaimad unenäod?
Sellised, mis on kellegi surma näidanud. Sest need uned on täide läinud.
Ning viimasel ajal näen unes, kuidas suhtlen oma surnud lähedastega.

Kas sa võtad elu kui aastaid (nt 2010 oli keeruline, 2011 oli päris segane, aga lõbus, 2012 oli halb ja 2013 peab tulema parem vms) või võtad sa elu kui elu ehk kas sinu jaoks on tähtis, mis aasta hetkel on või sinu jaoks on kõik üks tervik ja sa lihtsalt elad oma elu?
Oeh, keeruline küsimus, pean tunnistama. Ma vist võtan elu kui tervikut ja lihtsalt elan, aga tean, et parem ootab mind alles ees ja mu elu alles algab.

Kas sa mõtlesid väiksena, et sina oled oma lastele teistsugune lapsevanem, kui su enda vanemad? Miks? 
Mõtlesin ja mõtlen siiani. Kui päris aus olla, siis vanemate karistused mulle olid mulle liig. Ma võin olla täielik nuhtlus, aga võrreldes õdede-vendadega olen ma kõige tublim laps olnud. Nad oleks võinud olla natuke tolerantsemad, alles viimased paar aastat on nad aktsepteerivamad.
Nende karistused ei aidanud väga ja neil polnud kunagi aega mulle selgitada miks ma midagi teha ei tohi, vaid karistasid. Neil on ka alati olnud minimaalselt aega, et mu muresid kuulata ja toetada. Mitte, et ma oma vanematega rahul ei ole, aga ma ise kavatsen teistsuguse süsteemiga oma last kasvatada. Võib-olla ka selle pärast, et ma tajun laste psühholoogiat paremini.

Elad rohkem minevikus või pigem tulevikus?
Kui aus olla, siis ma olen väga kinni oma minevikus, aga proovin elada rohkem tulevikus.

Kas su unistused (tulevikuplaanid) muutuvad tihti või oled juba leidnud sellise kuldse kesktee, mis on täiesti õige? Miks?
Sellele on ka väga raske vastata. Ma muudan väga palju meelt, sest olen üsna ebastabiilne, aga proovin igasuguseid muid plaane tehes keskenduda ka sellele ühele eesmärgile...

Soovita mõnda head koogiretsepti.
 Pavlova tort! Absoluutne lemmik!
http://thredahlia.blogspot.com/2008/04/kokkame-koos-nami-nami-pavlova-tort.html
Kuidas õppisid ennast õigesti meikima ja millal?

Kui Lucas oleks umbes 15- aastane (+- mõned aastad) ja ta tahaks ööseks koju tuua ühe tüdruku, keda sa enne näinud/kuulnud pole? Kas sa lubaksid? Milline oleks sinu reaktsioon?
Ühel tingimusel lubaksin. Et ta räägiks mulle kõik ära kes ta on ja miks ta on jne. Aga enne seda vanust ma ilmselt räägiks ka talle lugu, kuidas mu elu muutus, kui mina tema sain, et ta kindlasti kondoomi ei unustaks kasutada, kui midagi juhtub...

Milline peaks olema sinu jaoks ideaalne magamistuba? Mis värvitoonides, milline mööbel? Kas magamistuba peaks olema telekaga või ilma?
Heledates toonides, avar, suure aknaga aga selliste kardinatega, mis valgust läbi ei lase. Suuur ja lai voodi, valgeks värvitud puidust, aga selliste laeni ulatuvate postidega mille üle lebaks ka mingi kardin vms ja selline, et saaks käeraudadega käsi kinni aheldada voodi külge ja muud pulli... Ja magamistoas võiks olla ka valged puidust mööblid ja suuur garderoob. Muidugi võiks olla ka üks suur mõnus sama lai telekas, kui on voodi.

Oled rohkem emasse või isasse või hoopis mõnesse vanavanemasse? Kuidas see väljendub?
Vanaemasse. Ma olen ka selline psykik nagu tema.

Kas sulle meeldib Tallinn?
Mulle meeldib rohkem Tartu.

Kas sulle meeldib Eesti?
Jah!

Milliseid keeli sa oskad suhtlustasandil? Milliseis sa tahaksid veel õppida (kui tahad)?
Suhtlustasandil: soome, rootsi, eesti, inglise... Olen õppinud lisaks vene keelt, mida ma natuke oskan isegi ja samuti hispaania keelt, mida ka natuke veel oskan. Mõistan ma norra ja saksa keelt... Õppida tahaks saksa, hispaania, prantsuse, hiina, jaapani ja itaalia keelt.

Millised on need inimesed, kellega sul jagub jututeemat?
Sellised, nagu sina, kellel jätkub huvi uusi küsimusi küsida. Ja ka sellised, kes on sama keerulised nagu mina, et meil jaguks kogemusi ja mälestusi jagada.

Mida peab olema elus kogenud, et olla elukogenud inimene? Millised on elukogenud/näinud inimesed?
Ma arvan... Inimene ise mõistab ja teab, kui ta on enda ja oma ümbritsevate inimeste jaoks elukogenud. See kõik ju oleneb sellest, millised on teised. Kui kõik on elanud oma 30 aastat kusagil maakohas ja üks otsustab minna maailma peale rändama ja ta tuleb tagasi ja ütleb, et noh mina ikka käisin Rootsis ja Soomes ära ja maitsesin laagritsat, külastasin H&M-i ja nägin jõuluvana, siis on ta nende jaoks elukogenud. Kui mulle tuleb inimene rääkima, kuidas ta kunagi oli USA-s kusagil selline tüüpiline filmitiinekas, et käis keskkoolis, korraldas pidusid ja sõitis oma papsi Bentleyga Californias mäest alla ja siis sai aru pähe ja läks Balile mediteerima ja ta oleks äärepealt guruks saanud, siis see oleks minujaoks elukohenud inimene. Erinevad asjad teevad meid elu näinud inimeseks ja raske on seda hinnata. Kõigi puhul on see erinev.

Kas oleksid pigem selline jõukam vanavanaema, kes ostab lastelastele lihtsalt asju ja helistab iga jumala päev, et nad ennast soojalt riidesse paneksid (ehk lapselapsed tahaksid sinuga aega veeta uute lahedate asjade pärast)? Või oleksid pigem selline, kes küpsetab, vaaritab ja koob/heegeldab/õmbleb/tikib ise teatuid esemeid vms kui lapselapsed sind külastaksid? Või tahad olla sina ise ja loodad, et tulevik tuleb helge ja lõbus? 
Muidugi ma tahan jääda iseendaks, aga ma vist tahan olla selline vanaema, kes teeb lapselastele alati head sööki, koob sokke ja räägib oma lugusid noorusest jne, aga kui lapselapsed on kõik teismelised, siis ma ilmselt võtaks koos nendega salaja napsu ja paneks nad mind usaldama, et ma saaksin olla kursis siis ''tänapäeva'' noorusega ja noorte kommetega jne.

Kas sa armastad ennast?
Just öösel nutsin, milline värdjas ma olen ja kui väga ma end vihkan. Niiet ei vist. Kahjuks.

Soovid elada tulevikus korteris, majas või soovid omada mõlemat?
Esimesed 10 aastat korteris nind siis majas, aga ma võiksin kunagi majas elades ka raha investeerida korterisse...

Mis teeb inimesed lahedaks?
Hallist massist erinemine.
Mitte joomine, mitte suitsetamine, aga käib ikka sõpradega väljas ja pidutsemas, aga püsib kaine või peab piiri... Samuti tarkus. Kui inimene on tark ja teab palju asju + kui ta on jutukas ka veel. Saaks hästi palju rääkida erinevatel teemadel ja selline inimene ongi lahe.

Kas Lucas on vaikne või nutab ta palju (nagu enamus lapsi)? Mis sa arvad, kas see on seotud su rasedusega (milline sa olid, mida tegid jne)?
Raseduse ajal võtsin rahulikult. Magasin palju. Vahel kuulasin ka palju muusikat ja tantsisin jne, aga proovisin olla emotsionaalselt rahulik ja stabiilne. Lucas on samasugune. Hästi hea laps. Vahepeal on ikka ülemeelik, aga karjub/nutab harva. Ja talle meeldib muusika. Alati kui on mingisugune muusika, siis ta tantsib.

Sooviksid järgmiste laste puhul (kui nad kunagi tulema peaksid) pigem keisrilõikust või loomulikku sünnitust?
Loomulikku sünnitust. Sünnitamine ei olnud üldse nii hull...


Mis laulu praegu kuulad?
 https://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=we9jeU76Y9E&NR=1

Kuidas Sa aru saad, et kellelgi on teise isiku vastu tunded, kui saad?
Kui saan, siis selle järgi, kuidas ta temast koguaeg räägib, teda jälgib, temaga räägib jne.. Käitumisest ikka.

Kui Lucas on vanem, nt puberteedieas, siis mida Sa talle Ta isast räägiksid?
Oleneb. Ma arvan, et nende aastate jooksul ma jõuan veel selle otsuseni jõuda...

Kas Sa annad endast köik, et Lucasest mingi player vms ei kasva? 
 Ma proovin temast head meest kasvatada, aga ma arvan, et ta peab ise oma tee valima, kui ta juba sellises eas on...

Mida Sa minust arvad, arvasid enne me kohtumist ja pärast?
Laura Tibar. Märkisin nime ära igaks juhuks. Ma olen alati head arvanud, aga alguses, enne kui üldse rääkisime, siis ühe inimese jutu pärast põdesin, et sul on midagi minu vastu. Aga pärast esimest kohtlemist sain aru, et sa oled väga hea ja tore inimene.

Millest Sina aru ei saa ja ei hakka saama ka?
-Miks peab nii neetud pruuniks end päevitama, kui see kole on mõnel?
-Miks avaldada tundeid, et kedagi voodisse meelitada? Mõne jaoks seks on seks, tunded on tunded, aga siis meelitavad inimesi voodisse läbi võltstunnete.
-Pelmeenidest.

Mitu patja Sul voodis on?
Hetkel 8.

Kõige piinlikum moment seoses seksiga?
Ma olin nii purjus, et ma lõin koguaeg oma pea kuhugi ära ja lõpuks kukkusin voodist alla vms. Vist oli nii. Ma olin ikka päris süsi.

Mida sa kustutada tahaksid?
Inimestele haiget tegemist, mis on paar korda juhtunud.

Kas purjus peaga inimene räägib tõtt? Kui ei, siis miks ta paska ajab?
Muidu on inimene purjuspeaga päris aus... Mina üks kord ei olnud, tegin sellist nalja, et nägin, et klubis jõid alaealised alkohoolseid jooke... Läksin nende juurde ja küsisin lonksu. Nad ei andnud. Sain kurjaks ja ütlesin: Tere, Eesti noorsoopolitsei, palun teie dokumente. Poisid jooksid kiberuttu minema ja saingi joogid endale.

Kolm asja, mida tahad kohe?
 Kinkekaarti kuhugi toredasse poodi. Valmis organiseeritud reisi Amsterdami. Juhilube.


Kas naerataksid võõrale?
Jah, olen seda teinud.

New Years Eve celebrating level: 9999

Õhtu algas sellest, et saime Kairiga kokku ja läksime rongile. Kella 19 paiku jõudsime Baltijaama. Sealt läksime nr 7 trollile, et Haaberstisse sõita. Haabertis tulime maha ja hakkasime kõndima kakumäe poole. Nii libe oli, et mul oli väga keerukas oma 16cm kontsadega kõndida. Ootsime bussi ära ja sõitsime sellega Kakumäe Selverini. Sealt läksime edasi jala Kareli poole.
Lõpuks jõudsime kohale. Peale pikka ja piinarikast teekonda, kus mina käisin käpuli umbes 5 korda. Seal sai söödud, joodud, puffitud, juttu räägitud ja muusikat kuulatud. Väga meeleolukas ja hea algus õhtule.

Liikusime siis lõpuks mingi taksoga linna, mille juht tundus vägagi ebakaine olevat. Noh, mõtlen nii nagu meie. Sest ta rääkis nii palju ja keel oli pehme jne. Naeris ka kuidagi veidralt.
Saime täpselt Taco juurde. Läksime Valli või Volli baari. Selle ees saime veel Kairi bändikaaslasega kokku ja siis läksime sisse. Nad sokutasid mulle millimallika shoti sisse. See oli küll kohutav! See nägi lahe välja, aga see kõrvetas seest pärast joomist veel 20 minutit. Kõrvetised tekkisid ja vastik kibe maitse oli. Isegi huuled olid kibedad. Pidin lausa maha istuma, sest kõhus hakkas mulisema.
Oligi juba kergelt pilvine ja vindine olla, aga hea tuju säilis endiselt.
Ootasime siis kambakesi Laura ära, kellega saime siis baari ees kokku. Koos liikusime Vabaduse väljakule, kus tundus olevat mitukümmend tuhat inimest. Päris tõsiselt. Isegi autoteel kõndisid inimesed.. Igal pool oli crowded as fuck.
Tegin siis minut peale 00:00-i  šampa lahti, süütasime joindi ja vaatasime ilutulestikku. Natuke ebamugav oli küll, sest inimesed elasid mu seljas ja vihma sadas näkku ja ainuke asi, mis mul peakatteks oli, oli Kairi sall, siis selle puhus ka tuul mulle pidevaalt silme ette.
Mõne aja päras otsustasime Söögiplatsi juurde liikuda, kuna õde lubas mulle teised jalanõud tuua. Teel sinna poole kaotasingi Kairi ja Raitsi ära. Mõne ajapärast sain ta telefoniteel kätte ja tuli välja, et nemad on juba Söögiplatsi juures. Otsustasime, et mina sinan ronima ei hakka ja Kairi vaatab ise, kas õde jõudis kohale. Ootasime sisi 15 minutit ja õudselt külm oli juba. Siis õde helistab: ''a kuule, sorri, kõneaeg sai otsa, ma ei saand varem helistada, aga jah, ma ei tulegi linna.'' Pettumus missugune.
Noh, see selleks. Läksime Red Emperorisse. Laural jäätusid tee peal jalad ära ja mul oli lihtsalt vastik kõndida, niiet vahetasime jalatsid ära, et kiiremini kohale jõuda. Läksime alguses kahekesi sisse, lõpuks jõudsid teised ka.
Ma nägin nii palju tuttavaid seal! Täiesti lõpp. Ma pole kunagi vist ühe öö jooksul nii palju tuttavaid näinud. (No okei, Red Emperoris ma näen alati palju tuttavaid...) Ja vahepeal rääkisin nii lahedate võõrastega ka juttu. Seal olles tunnen ma end alati imehästi. Tore seltskond ja kõik. Hubane koht on.
Seal sai veel joodud, tantsitud ja ringi trallitud ja kell hakkas päris palju saama (või teisiti öeldes, vähe, sest hommik hakkas kätte jõudma) ja promillid tõusid laeni.
Hakkasime siis ära liikuma, aga siis oli koos juba vist 3 seltskonda, mille vahet mina siis hakkasin jooksma ja ei osanud otsustada, et kuhu ja kellega minna.
Kuna Karel plaanis koju minna ja Kairi samuti, aga koos oma kaaslasega, siis mõtlesin Laura & Co-ga (ehk siis tema seltskonnaga) ühineda.
Otsisime taksot. Sedasi jõudsime Hesburgerini välja. Mul tuli õudne pissihäda ja ma ei jõudnud enam teistele järgi. Käisin WC-s ära ja läksin välja tagasi. Saatsin Kareli ka ära.
Järsku hakkas mu telefon mõnusalt segast panema. Ühtegi kõne polnud kuuldaa vastu võttes. Ise ei sanud üldse helistada. Sõnumeid sain saata, aga mulle saadetud sõnumid ei jõudnudki kohale.
Noh pole hullu. Hull oli see, kui mul juhtus väikse õnnetus ja mulle kutsuti kiirabi. Sain seal oldud tükk aega. Siis mul oli juba nii halb olla ja nii halb tuju, et koju ei tahtnud minna ja rahadest ka nappis. Läksin Hessi tagasi, kus nägin siis oma tuttavat ja tema sõbratari. Ühinesin nendega. Olin omadega juba päris segi. Pole kindel kas sellest õnnetusest või olin liiga purjus. Läksime edasi Laborisse. Seal sai veel joodud, aga kuna lauas, kus istusime oli kolm paarikest tuvisid, siis nemad ainult miilustasid mu ees ja mul tekkis päris ebameeldiv olukord. Midagi teha ei osanud.
Kuna mu tuttav Sven on Laboris baarmen, siis läksin temaga natuke juttu ajama.
Kell jälle tiksus edasi ja hakkasime vaikselt ära minema. Mul oli marsani veel tunnike aega, aga kõik hakkasid koju minema ja ma ei tahtnud üksi jääda. Läksin siis kaasa takso peale ja lõpetasin Viimsis. Sõbra juures. Jäime vist kohe enam-vähem magama, aga  mul hakkas mingi aeg nii halb, et sain külastada tualetti veel. Pärast seda jäin magama ja iga lühema aja tagant ärkasin üles, et kella vaadata. Pidin kell 11 ärkama. Aplaus mulle, sest mina lollakas ärkasin alles 13:07 üles. Läks õudselt kiireks ja ma valmistasn kõigile pettumust. Koju ma ei jõudnud ja ka mitte sinna, kuhu koos perega pidime minema.
Teised läksid ikka sinna ja mina sain alles viiepaiku vms minema. Mul läks nii kiireks, et ma jooksin paljajalu bussi peale. Kuigi oli märg ja külm ja kohati lumine ja porine. Siis hakkas mu süda sellist nalja tegema, et oleksin peaegu minestanud.
Õnneks Tom tuli poolele teele vastu. Piritale. Terve tee ma nutsin. Valus ei ole siis, kui keegi pettumust valmistab, vaid siis, kui ise pettumust valmistad. Mu vanaem tuli Soomest külla, et minuga aega veeta jne, aga ta tuli mulle heatahtlikult vastu, et mina saaks välja minna ja hoidis mu last. Kokkulepitud ajaks ma koju ei jõudnud ja olin veel pool päeva kadunud. Endast märku anda oli ka äärmiselt raske, sest mu telefon ei tahtnudki enam töödata ettenähtud eesmärgil.
Mõtlesin terve tee milline idioot olen. Et mõtlen ainult endale, tagajärgedest ei hooli ning igasuguseid otsuseid ja valikuid tehes lähtun hetkeemotsionidest. Ma ei teadnud mida öelda. Kõige hullem oli see, et mul polnud vabandust, miks ma nii käitusin. Teenisin korraliku keretäie peksa ära.
 Lõpuks jõudsingi kohale. Läksin tuppa. Vanaema nägi mu punaseid nutuseid silmi ja naeratas sõbralikult ja küsis, kas mul on väga halb olla? Ma hakkasin kohe nutma ja jooksin tema juurde ning kallistasin teda. Ta hakkas ka kohe nutma ja küsis, et mis on, kas juhtus midagi?
Ma ei saanud isegi sõnu suust välja. ''Palun vabandust, et ma nii tegin,'' oli kõik, mis suutsin öelda. Ta kutsus mu teise tuppa ja istusime maha ja siis ma vabandasin, et nii kaua läks jne ja ütlesin, et nii halb on pettumust valmistada kellelegi. Tema ütles, et ''mis asja, mis pettumust, kõik on korras! Sa oled noor inimene, saad harvemini väljas käia ja su isa ütles ka, et aastavahetus on ainult kord aastas ja sellest pole midagi, et kauem läks.'' Ma veel vabandasin mitu korda, aga õnneks ta lohutas mind ja ütles, et tõesti on kõik korras.

Minu aasta just kõige paremini ei alanud, aga vanaaasta õhtu oli väga tore ja parimate inimestega võtsime uue vastu. Kõik läks uue hooga käima ja loodetavasti õpin tegema paremaid valikuid ja proovin mõelda kainelt teine kord sarnases olukorras.

Naljakas oli see, et läksin õhtul magama kell pool üheksa ja ärkasin kell 11 üles, aga kuna mu telefonis on AM/PM ajad, siis suurest unisusest läks mul see segamini ja arvasin, et kell on 11 hommikul. Mõtlesin tükk aega voodis, et miks kõik nii kaua magavad. Hakkasin kõiki üles ajama, et ''mis asja te magate nii kaua??'' Aga siis vanaema hakkas naerma ja ütles, et mine maga edasi, õhtu on alles ja me kõik just läksime magama.

Palju jäi kindlalt kirjutamata, aga osasid asju mäletan anult häguselt ja mu mälu on mõnest ajast üldse lünklik. Aga enam-vähem nii mööduski minu aastavahetus.