Inimesed surevad alkoholi pärast. Kes joob liiga palju, kellel tekib alkoholism. Mõni joob end surnuks. Mõni joob, muutub vägivaldseks. Tapab oma naise või pere. Äkki mõne sõbra. Äkki on hoopis roolijoodik ja sõidab mõne võõra surnuks.
Paljud hakkavad lihtsalt kaklema või tekitavad probleeme ja teevad asju, mida nad kainelt ei teeks.
Isegi kui need asjad, mida inimene purjuspeaga teeb, mis on lõpuks lihtsalt naeruväärsed, panevad ta mingil määral kahetsema.
Joomine kahjustab väga palju organismi ja ajurakke. Liigsest purjutamisest tuleb pohmell või alkoholimürgitus. Pidu lõppeb ikka kehvasti sellisel juhul.
Muidugi on tore vahel harva omale paar jooki lubada, et natukene lihtsam oleks muresid unustada. Kasvõi hetkeks. Lihtsam ka veidi võõramas seltskonnas end vabalt tunda ja uute inimestega lähemalt tutvuda ja nendega lihtsalt lobiseda või lõbusalt aega veeta, kui sees on üks või kaks väikest napsi. Seda me ju teame hästi.
Quilty as charged. Ma olen ka muresid pudelisse kukutanud. Mingil määral ehk aitas, aga pigem mõjus negatiivselt. Jäin omadega tsüklisse. Päev päeva järel jõin. Mitu kuud. Mina, kes ma olen kõigest 18-aastane ja heal juhul tean, mida üldse alkohol minu kehale teeb.
See kõik oli nii vale. Kui ma juua ei saanud, ma magasin kõik ülejäänud aja või olin närviline ja meeleheitel. Ei olnud lõhnagi positiivsest energiast.
Nüüd ma võin ennast peaegu karsklaseks nimetadaa. Niisama ma ei napsuta. Isegi mitte kõige kehvema tuju parandamiseks. Nüüd luban omale väga harva joogi mõne söögi kõrvale või siis õhtul linna peal siis väikeseks ''heatujusüstiks''.
Seevastu tarvitan ma midagi muud. Midagi, mille pärast väga paljud ilmselt mind narkomaaniks peavad. Ma isegi ei hakka seletama siin, miks see ei kahjusta minu tervist nii nagu seda teeb alkohol. Ma lihtsalt soovin, et inimesed, kes Te olete ikka väga ignorantsed, uurite natukene selle teema kohta, ennem kui ütlete, et ma olen ''haige'' inimene ja halb inimene ja mida kõike muud negatiivset.
Loomulikult kahjustab see kopse nii nagu tavaline suitsetaminegi, aga sellel on samas ka raviv mõju, mida suitsul just ei ole.
Ning inimesed, kellel on sellised vihjed internetis, mis viitavad teie pidevale purjutamisele ja ülejäänud lollustele, mis selelst tuleneb, teie hoidke ilusti omal suu kinni ja ärge ennem lahti tehke, kui olete oma probleemidest priid.
Meil kõigil on omad mured. Meil kõigil on omad vead. Minul ka. Aga mina ei käi selle pärast inimesi sõimamas ja nende kallal nokkimas nende omasid asju, kui mul midagi elus nihu on. Ma võin olla kui vihane ja kibestunud tahes, aga ma ei hakka enam-vähem võõra ellu oma nina pistma.
Mul on kahju, et väga palju inimesi minu ümber on sellised silmakirjalikud idioodid. Mõni võib seista otse minu ees ja öelda mulle, et ta on mu sõber. Mõni võib-olla mind ei tunnegi, aga juttude pärast uudishimust tuleb vahel loeb mu blogi või sirvib tumblrit ja natuke rohkem pöörab tähelepanu minu formspringile või twitterile.
Mõni oss, kes mind üldse ei tunne, tuleb sõimab mind avalikkuse ees (kuigi ise on nagu ühiskonna häbiplekk) ja mõni tont, kes mind samuti ei tunne, jääb liiga araks ja hakkab anonüümselt sõimama.
Nii persekukkunud ühiskonnas me elamegi. Ainult üks väike killuke vähemust on tolerantsemad ja mõistvamad ja ei mõista hukka natuke teistsugusemaid inimesi. Olgu need siis erilisema elustiiliga, mineviguga, stiiliga või mõttemaailmaga inimesed.
Aga need ''ohked'' (ehk siis pigem ülbed) netikommentaatorid ja need kõvad isehakanud ''poliitikud'', kes käivad inimesi päevast päeva sõimamas, kas siis anonüümselt või mitte, võiks siis natukene mõelda endale ja oma elule. Muidu on neil nina püsti ja neid ei huvitagi, mida teised tunnevad, olgugi et nad ei tea ega tunne neid ''teisi''.Siis võiksid nad vaadata peeglisse. Nad võiksid lõpuks omale enda vead tunnistada ja hakata reipalt oma probleeme lahendama ja teiste inimeste probleemid või pahed rahule jätta. Samuti võiks mõelda sellele, et ega ise ei tahaks mingeid vihaseid ja kurjatoonilisi kirjakesi saada. Isegi mitte selliseid, kus on järk üleolevat uhkust sees. Võib-olla taluksid nad kriitikat, aga sõimu ei taha keegi saada.
Kui Sina, kallis lugeja, oled üks neist, kes on mulle või kellelegi teisele kunagi midagi kehvasti öelnud siin intternetis (vahet pole kas anonüümselt või mitte) siis proovi end paigutada hetkeks selle inimese kohale. Proovi natukenegi mõista. Kui sa ei mõista, lase tal olla. Kõigi teiste elud ei olegi sulle mõistmiseks. Keskendu endale. Keskendu oma elule.
Kui sulle ka see postitus nüüd ei meeldi, siis palun hoia must eemale ja ära proovigi midagi ütlema tulla. Sa võid tõsiselt perse käia. Kui ma sulle üldse ei meeldi, ära palun nuhi mu järel. *wink*
