Reede.
Aimar viis mu tööle ja mu venna ja ta sõbra Danveri linna. Sain töölt oma kauaoodatud palga kätte. Selle ka brutona, kuigi oli kokkulepe, et saan maksuvaba töötasu.
Pärast tööd sain Karliga kokku. Temaga ootasime Marie ära. Kui Marie jõudis kohale, läksime kõik kolmekesi St.Patrickusse. Seal jõime veidi siidrit ja sõime ja lobisesime.
Hiljem sai ka Rimist läbi käidud, paar jooki ostetud ja kõndisime Linnahalli juurde. Seal istusime puu all, vihmast varjus ja jõime ja rääkisime juttu.
Lõpuks läksime Mariega minu juurde. Õhtul veel veidi jõime, rääkisime, vaatasime CSI Miamit ja läksime tuttu. Kahesõnaga rahulik õhtu oli.
Laupäev.
Laisklesime põhimõtteliselt terve päev niisama.
Õhtupoole saatsin sõbrantsi ilusti rongi peale ja läksin tagasi koju.
Ema korraldas sünnipäevapeo, seega maja kogunes rahvast täis. Lõpuks oli umbes 50 külalist kohal. Seal hulgas mu esimene sõbranna, kes oli lapsepõlve parim sõbranna ja siiani täielik.... Wow, mul isegi pole sõnu. Ta on tõesti kallis inimene. 18 aastat juba tean ja tunnen.
Selle peo käigus sain ka Raaheliga läemalt tuttavaks ja palju-palju sai räägitud ja südant puistatud.
Pühapäev.
Sebastiani sünnipäev. Käisime Surma jures paintballis. Viis lahingut oli. Tiimitöö oli seal nii tugev, mis sest, et peale minu ja õe olid meie tiimis ainult väikesed poisid vanuses 13-14. Kõik katsime teineteist ja tegime korralikke plaane, kuidas baasi valvata ja et samas iga üks oleks ka teineteise backup ja et saaks aktiivselt rünnata ilma, et vastased meieni jõuaks. Me kaotasime ainult kaks korda ja põhiline oli viimane lahing, mille me ka võitsime.
Pärast teist lahingut vaene Danver kukkus omal õlaluu katki. See oli ainuke kurb asi kogu sündmuse juures.
Muidu oli üllatavalt tore ja põnev ja kõige tegi veel positiivsemaks see, et töötajad olid minu tuttavad, keda oli ka täitsa vinge uuesti kohata üle pika aja.
